Eile volikogus 22.01: "nutilinnavalitsuse" arengustrateegia

Seekordse volikogu olulisimaks teemaks võib pidada arengustrateegia täiendamist ja leitmotiiviks "nutikust", mida omistati kõigele, millele võimalik, kord irooniliselt ja siis jälle tõsimeelselt. Huvitav on ka, et otsustati õnnistada linnaruumi tervelt kahe uue jalgpalliväljakuga, ühe kavatseb ehitada linn ise, teise jaoks annab Tammekale hoonestusõiguse.

Arengustrateegia sai nii komisjonides kui volikogu istungil mh ka koalitsioonilt kõva kriitikat, kuid otsustati siiski arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks avalikustamisele saata. Muus osas sujus istung tavapärases rütmis ja paljuski ka üksmeeles.

Omalt poolt kutsume kõiki arengustrateegiat lugema, arutama ja täiendama!

ARUPÄRIMINE: kutsehariduskeskuses õpetatavad nutierialad

Jüri Kõre selgitas arupärimist[1] üle andes, et linn on seadnud arengustrateegiaga (vt ülejärgmist punkti) eesmärgiks saada "nutika ettevõtluse linnaks", kuid sellega pannakse nutikuse imperatiiv eelkõige ettevõtjatele ja ülikoolidele. Jääb segaseks, mis täpselt on siin linna roll, ja seega on arupärimise eesmärk saada ülevaade, kuidas käib Tartu suurimas ja linna omanduses olevas kutsekoolis tegutsemine selle eesmärgi saavutamise nimel.

1. Raimond Tamm pattu kahetseva Mihkel Leesi asemel reformifraktsiooni esimeheks

Kuna Mihkel Lees otsustas igati mõistetavatel põhjustel[2] fraktsioonijuhi kohalt tagasi astuda, siis asendab teda Raimond Tamm.

2. Tartu 2030 pikaajalise arengustrateegia täiendamine ja avalikule arutelule suunamine

38 poolt, 1 vastu | JG: | GK: | JOS:

JOS: Arengu- ja planeerimiskomisjoni arutelus otsustati, et saadame volikokku eeldusega, et avalikustamise protsessis tuleb nutikaid ettepanekuid ja dokument ise saab nutikam. Sest praeguses olekus[3] pole see dokument siiski rahuldav.

Tegu on olemasoleva arengustrateegia korralise ülevaatamisega, mitte uue koostamisega, nagu Tartu 2012 asemele tehti omal ajal 2030. See peaks olema Tartu linna kõige üldisem suunaseade, millest võiks lähtuda kõik ülejäänud kavad ja plaanid. Teksti on linnaelanike ja kodanikeühendustega arutatud ning püütud seda muuta lühemaks, loetavamaks ja konkreetsemaks. Kuna dokument peaks olema kõigile lugemiseks jõukohane, siis seda siin ümber kirjutada pole mõtet, aga kuna linnavalitsus on selle avaldanud eelmise sajandite nõudmiste vaimus staatilisena ning kommentaare oodatakse arutelusid mitte soodustavalt ja ebamugavalt e-maili teel[4], siis paneme selle prooviks eraldi üles kommenteeritava ja täiendatavana.

Lugege ja kommenteerige strateegiat Google'i draivi avalikus dokumendis, mille leiab siit! Kogume tehtud ettepanekud 25. veebruaril kokku ning esitame ametlikult need, mis tunduvad vähegi adekvaatsed ja mida pole veel esitatud. Arutage ja täiendage julgelt! Arengustrateegia täiendamine on hea võimalus linna arengut kõige üldisemal tasemel enda äranägemise järgi suunata!

Oluline on ehk see, et arengustrateegiale on lisatud esimest korda ka mõõdikud, mille abil hinnata, kas Tartu tegelik areng vastab tõesti sellele, mis on eesmärgiks seatud. Mõõdikud on valitud peamiselt statistilised ja lähtuvalt sellest põhimõttest, et need saaks võtta juba juurutatud andmekogudest. Mõõdikud leiab lisast nr 5 ja omamoodi huvituv küsimus, kas ja mismoodi need reaalselt seatud eesmärke mõõta saavad. Mida arvate?

Näiteks Jüri Kõre tõi välja, et "hooliva linna" jaotises kasutatud mõõdik "elanike tervise enesehinnang" on väga volatiilne ja sõltub kõigest muust kui inimeste tegelikust tervisest, nt majanduse seisust, riigipoolsest arstiabi kättesaadavusest jpm. Oodatav keskmine eluiga oleks siin indikaatorina märksa objektiivsem.

  • JOS: Küsimus linnavalitsusele üldisemalt, et kuna arengustrateegiat vaadatakse iga nelja aasta tagant üle, kas olete vaadanud, mis on praeguseks suurimad vajakajäämised selle strateegia elluviimisel?
  • Jarno Laur: Monitooring on keeruline, lisa 5 mõõdikud peaks andma järgmiseks korraks võimaluse mõõta. Siiamaani on ainult üritatud monitoorida, nt 2009. aastal sõnastas linnavalitsus konkreetsemad eesmärgid, mis pole aga dokumendi avalikuks osaks tehtud.
  • JOS: Arengustrateegia lisas nr 4 "inspireeriva elukeskkonnaga linna" jaotise all üteldakse, et "jätkub maa munitsipaliseerimine". Mis ulatuses ja kui palju on selleks ressurssi, mis on munitsipaliseerimise põhjused?
  • Jarno Laur: Reformimata riigimaad on linnas küll, samas riigi valitsus pole väga entusiastlik selle loovutamisel. Transpordimaade ja üldotstarbega maade puhul linn jätkab senisel viisil, aga arendustegevuse jaoks sobiva maa puhul on protsess keerulisem ja riigi vastuseis suurem. Linn soovib maad munitsipaliseerida tööstusparkide või ka elamuehituse jaoks.

Volikogu arutelus toodi välja, et arengustrateegia probleemiks selle läbimõtlemata sõnastus, kasutatakse kindlat kõneviisi olukordades, kus linnal tegelikult võimalus enda sõnade eest seista puudub, nt soov säilitada Tartus kõik senised kõrgkoolid ja nendes õpetatavad erialad. Tõnis Lukas uuris selle koha pealt, et kas see tähendaks, et kui riik otsustab mõnda ülikooli või eriala mitte toetada, siis kas linn on valmis need üle võtma munitsipaalõppeasutuste vormis. Selleks pole linnal ilmselgelt piisavalt ressurssi.

Jüri Kõre tõi sõnastuse ebamäärasuse näitena välja sõna "toetame" eri kasutusi, mis on ei saa olla mõeldud samasuguse tugevusega: toetatakse tööelus osalemist, perearstiabi, omastehooldajaid, loovisikuid (nende vajadustele vastava toetussüsteemiga), saavutusspordis osalejad, kultuuris ja spordis osalejaid, huviharidust, noorsootöö kättesaadavust jne. Toetamise viisid on nende puhul väga erinevad ja ilmselt oleks arengustrateegias olla selliste asjade puhul mõisteliselt täpsem. Ka küsis Kõre, kuidas kõlavad kokku õnneliku linna kontseptsioon ja kõigi massiivne toetamine, sest kui nii palju on vaja toetada, siis see paneb mõtlema, et linnaelanikelt näikse eeldatavat, et nad oleks vaesed, aga ikkagi õnnelikud.

Saalis tekitas itsitamist Jaak Niguli trollimine teemal, et kui ettevõtjatelt nõutakse nutikuse viljelemist, siis võiks lisaks "nutika ettevõtluse linnale" võtta eesmärgiks ka "nutika linnavalitsuse" sisseseadmise. Jüri Kõre tõi veel ühe sõnastusliku ebamäärasusena välja "sotsiaalse ettevõtluse" sõnapaari kasutamise arengustrateegias, sest tegu on mõistega, millele antakse eri seltskondade poolt erinevaid definitsioone ja on kindel, et suurem jagu Tartu ettevõtjatest tegelikult ei tea, mida neilt selle sildi all üldse oodatakse.

Kuigi abilinnapea Jarno Laur ütles lõppsõnas, et arengustrateegia on parteideülene dokument ja ta ootab ettepanekuid täiendamiseks kõigilt volikogu liikmetelt, erakondadelt ja isegi valimisliitudelt, siis on märkimisväärne ta erakonnakaaslase Kadri Leetma repliik, mille kohaselt pole strateegia arutamisel piisavalt lähtutud tänapäeva nõuetele vastavast avatud arutelu põhimõttest ja arengustrateegia täiendamine oleks saanud olla märksa kaasavam. Kuna abilinnapea Laur on lubanud, et linn püüab olla dokumendi täiendamisel võimalikult arvestav, arutlev, kaasav jne, siis kutsume teda sõnast võttes ka lisaks volikogu töös osalejatele kõiki muid huvitatuid seda üldisemat arengudokumenti lugema ja täiendama!

3. Palsami 8 elumaja detailplaneeringu osaline tühistamine

39 poolt | JG: | GK: | JOS:

Tühistamise põhjuseks on, et omanik soovib rajada elamu, aga kuna planeeringus oli ette nähtud kahte krunti kattev paarismaja, siis seda planeeringut tühistamata seda teha ei saa, sest kõrvalkrundile on ettenähtud kohta juba maja ehitatud.

Abilinnapea Jarno Laur selgitas vastusena Jüri Kõre küsimusele, et kuidas on üldse juhtunud, et kõrvalkrundile on planeeringut eirates maja ehitatud, et planeering kattis 28 krunti ja oli enne aiamajadega asustatud. Praegused elumajad on aga tekkinud nende sujuva edasiarendamise käigus. Jarno Lauri sõnul on kogu planeeringu puhul olnud probleeme, aga eelkõige hoonete kõrgustega seoses ja volikogu olevat seda ka varem arutanud. Planeeringu probleemid tulevad abilinnapea sõnul sellest, et see on "oma aja laps".

4. Valsi trepi äärse elamu- ja ärihoone detailplaneeringu kehtestamine

40 poolt | JG: | GK: | JOS:

Esimesel korrusel avalikkusele avatud äripind, muus osas korterid, maa all üks parkimiskorrus. Kui Vallikraavi 4 omanikega saadakse kokkulepe jalakäijate läbikäigu rajamiseks Valsi trepilt Vallikraavi tänavale, siis on ette nähtud servituudi seadmine. Hetkel Vallikraavi 4 omanikud pole servituudiks valmis, planeeringu arutamise käigus oli Vabakunna mure, et seda servituudi planeeringusse sisse ei kirjutata. Hea, et lõplikus versioonis on see vähemalt tingimuslikuna sees.

5. Peetri kooli ja õpilaskodu detailplaneeringu avalikustamine

42 poolt | JG: | GK: | JOS:

Pannakse 11.-25. veebruaril väljapanekule. Kohalikud elanikud, andke oma soovitused!

6. Minimaalsuurusest väiksemate katastriüksuste moodustamine Kastani, Jaama ja Sakala tänaval

42 poolt | JG: | GK: | JOS:

Tegu on väikeste garaažidega ja seetõttu tuleb teha erand maakatastriseadusest. Pole otsest põhjust vastu olla, kuigi see väga hea praktika pole.

7. Kaupmehe, Inseneri ja Meistri tn nimetamine Ropka tööstuslinnaosas

41 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kultuurikomisjonis poolt 8 ja 2 vastu, kes arvasid, et võiks olla ka Direktori tänav. Aga tundub, et kõik on siiski lõpptulemusega rahul.

8. Tammeka jalgpalliväljaku jaoks Sepa tn 15a kinnistule hoonestusõiguse seadmine 30 aastaks

42 poolt | JG: | GK: | JOS:

Plaanitud on täismõõtmetes kunstmuruga väljak, üks tavalise muruga treeningväljad, tribüünid, riietusruumid jms. Plaanitakse kasutusele võtta ka seal kõrval asuv riigile kuuluv krunt, mis pole küll linna otsustada. Linna huvi on, et tekiks üks staadion juurde ja linn soosib seda plaani seega 30 aastaks hoonestusõiguse tasuta andmisega.

Aasta jooksul pärast hoonestusõiguse seadmist on Tammeka kohustatud looma ka trenažöödidega mängu-/harjutusväljaku linnaelanikele.

Kui Tammeka ei suuda tingimusi täita, siis on hoonestusõigus linna valduses tagasi.

9. Riigikogu valimisteks jaoskonnakomisjonide moodustamine

38 poolt | JG: | GK: | JOS:

Linnasekretär andis ülevaate ettevalmistuste kohta Riigikogu valimiste korraldamiseks. Tutvuge aegsasti valimisprogrammidega ja kes huvitub köögipoolest, minge mõnda jaoskonda valimiste vaatlejaks ja veenduge, et midagi valesti ei tehta! Muide, neil valimimstel enam vaatlejaks ette registreerima ei pea.

10. Riigihange Annemõisa jalgpalliväljaku rajamiseks

35 poolt, 1 vastu | JG: | GK: | JOS:

JG: See on suur raha ja seda peaks kulutama esmalt hädavajalike probleemide lahendamisele, nt hallitavad koolimajad jmt.

JOS: Seda plaani sai juba kritiseeritud linnaeelarve koostamise ajal, mille suhtes tervikuna jäime erapooletuks. Meie seisukoht pole muutunud. Siiani pole saanud ka päriselt selgeks, missugused on kulutused väljaku hooldamiseks, volikogu istungil pakuti nt juba hooldustraktori soetuse kuludeks minimaalselt 30 000 eurot, mis tähendab, et väljaku rajamine ja ülalpidamine ei saa mingil viisil odav lõbu olema.

Abilinnapea Kajar Lember selgitas, et jalgpalliväljaku rajamisega kiire, sest oleks vaja seal pidada Eesti meistrivõistluste mänge ja nõuetekohane väljak lubaks pidada ka rahvusvahelisi mänge. Tribüünid, valgustus ja kogu krempel võiks hinnanguliselt 750 000 kanti minna, aga loodetakse riigihanke käigus siiski odavam pakkumine saada.

  • JOS: Kas linnavalitsus on arvestanud lisakulutustega, nt lumekoristustraktorite hankimine vms?
  • Kajar Lember: Kulutused kindlasti on, huupi arve pakkuda ei taha.

11. Noortelaagris osalemise toetus vähekindlustatutele jm riskirühmadele

38 poolt | JG: | GK: | JOS:

Õige aeg vastu võtta, et suvel saaks juba toetusi taotleda.

12. Tartu Kultuurkapitali põhikirja ajakohastamine

37 poolt | JG: | GK: | JOS:

JG: Jään juristina erapooletuks, sest muudatused pole tingimata kõige paremini läbimõeldud, nt koosoleku häälteenamuse asemel võiks olla probleemide vältimiseks siiski koosseisu häälteenamus ja väärtpaberite omamine pole mitte tulu, vaid kulu. Aga probleeme on teisigi.

Põhikiri viiakse kooskõlla uuenenud seadustega, sisuliselt otseselt midagi ei muutu, aga nt lisandub võimalus viia mugavamalt läbi koosolekuid reaalselt kokku tulemata, st elektrooniliselt.

13. Teede kasutamise järelevalvet teostavate rollide määramine linnavalitsuses

38 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kui vaja määrata, siis määrame.

MATERJALID

[1] http://vabakund.ee/sites/default/files/irl-kutse6ppekeskus.pdf
[2] http://tartu.postimees.ee/3044859/mihkel-lees-ei-lahku-volikogust-ega-mi...
[3] http://goo.gl/Ut4UKA
[4] http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=6&page_id=56