Eile volikogus 18.12: läbipaistmatu linnaeelarve

Eilsel linnavolikogu istungil oli peamiseks aruteluteemaks mõistagi linnaeelarve. Vabakund ja ülejäänud opositsioon ei jäänud rahule eelarve suletud menetlemisega, seda iseäranis selle taustal, et linn on võtnud endale kaasava eelarve projekti raames eesmärgiks eelarve linnakodaniku jaoks avatuma ja läbipaistvama menetlemise. Kahjuks toimub aga eelarve menetlemine ka volikogu liikmete jaoks läbipaistmatult ning linnavõim pole valmis eelarve menetlemisel järgima isegi linna põhimääruses sõnastatud "avalikkuse põhimõtet".

1. Kreutzwaldi 1b tenniseväljakute rajamise detailplaneeringu kehtestamine

34 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kuna tegu on üldplaneeringu järgi puhke- ja virgestusrajatiste ning osaliselt teenindusettevõtete jaoks mõeldud maaga, siis on tenniseväljakute rajamine sinna loogiline, iseäranis kuna maa seisab praegu enamuse ajast kasutult. Küsitav on samas, kas linnale on vaja sellisel hulgal tenniseväljakuid ja kuivõrd on see kohalike elanike huvides (nt on juba tennisehall ja väljakud mõnesaja meetri kaugusel Laulupeo pst 19 ja vähem kui kilomeetri kaugusel Baeri tn 6). Kas tenniseväljakute plaanimine teenib oluliselt rohkem linnaelanike huve kui avalikkuse poolt maha tehtud plaan dendroparki golfiväljakute rajamine? Tõsi, mastaabid on teised ja linnaelanike avalikult kasutatava ruumi okupeerimine teatud kitsale grupile huvipakkuvatel eesmärkidel pole nii silmatorkav, aga küsimus linnakeskonna kohalike elanike huvidest lähtuvast planeerimisest jääb siiski õhku.

Lisaks tekitab küsimusi parkimisvõimaluste vähenemine lauluväljaku juures, eriti suurürituste korral. Linn on küll sõlminud kokkulepped Eesti Maaülikooli ja Tartu Näitustega parkimise korraldamiseks suurürituste ajal, kuid pole selge, mil määral raskendab see ürituste korraldamist. Kuid see pole siiski ületamatu takistus ja igapäevaselt kasutatava linnakeskkonna arendamine on erakorralistest üritustest siiski tähtsam.

JG: Kuna koalitsiooni teerull töötab probleemideta, siis ei pea ma vajalikuks praegu ja edaspidi toetada probleemseid, st sõnastuselt, õiguslikult, põhjenduste poolest või sisult vigaseid eelnõusid. Need võetakse niikuinii vastu. Eraldi tahan rõhutada, et planeeringute osas peaks linnal olema ikkagi terviklik seisukoht ja linna roll ei tohiks olla tagant kiita kõike, mida arendajad välja pakuvad. Nii jääb mulje, et eelmisel korral oli linn rumal, kui nüüd on vaja varasemat õigusakti muuta.

2. Anne 68 omanikupoolse täideviimissoovita detailplaneeringu tühistamine

34 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kuna omanik ei soovi kehtivas detailplaneeringus ette nähtud äriotstarvet ellu viia ja krunt jääb elamumaana kasutusele, siis on otstarbekas detailplaneering kehtetuks tunnistada.

3. Riia 20/22 kaheksakorruseliste elu- ja ärihoonete detailplaneeringu taasalgatamine

37 poolt | JG: | GK: | JOS:

Planeeringu algatamine on vajalik, et arendaja saaks krundil ehitada järk-järguliselt. Hetkel kehtiv planeering näeb ette elamupiirkonnas terviklahenduse, mida peaks realiseerima sisuliselt ühekorraga ja see muudab ehitamise liiga ressursimahukaks. Piirkonna arengu soodustamiseks on otstarbekas muuta planeering dünaamilisemaks. Samas vastavalt kesklinna eeldatavale funktsioonile peaks kasutatama krunti ka äriotstarbel, kuid ärimaa osakaalu kavatsetakse uue planeeringuga vähendada. Siiski jääb aktiivse tänavafrondi nõue, mis määraleb ka büroo- ja äriotstarve. Täpsemad ettekirjutused arendajale poleks ses kontekstis abilinnapea Jarno Lauri arvates mõistlikud ning ettevõtja äriloogika sellisel tasemel peaks jääma tema enda kujundada. Üldiselt võib nõustuda.

4. Linna üldplaneeringu algatamine koos keskkonnamõju hindamisega

28 poolt, 2 vastu | JG: | GK: | JOS:

Vajadus üldplaneeringu järele oli volikogus päris intensiivse arutuse all. Peamised kahtlused olid, et kas peaks uuesti tellima uuringuid, mida näeb planeering ette, aga millega samaväärseid uuringuid on suhteliselt hiljuti juba läbi viidud (nt pendelrände uuring). Üldplaneeringu protsess peaks jõudma lõpule septembris 2017 ja võtma iga-aastaselt 50 000 euro ringis uuringutele jmt kulutustele.

Jüri Ginter uuris abilinnapea Jarno Laurilt, kas pole üldplaneeringu protsess kiirustatud, sest ajakavas lubatud nõuandva kogu moodustamiseks detsembris on juba aeg mööda läinud. Abilinnapea vastus, et sooviti enne nõuandva kogu moodustamist volikogu kinnitust planeeringu algatamiseks, on arusaadav, aga ei anna päriselt kindlust, et protsess kulgeb nõuetekohaselt ja võimaldab huvigruppidel piisavalt kaasa rääkida.

Samas on loogiline, et üldplaneering vaadatakse kümnekonna aasta tagant üle, et viia see kooskõlla muutuvate tingimustega, nt uuenenud visiooniga linnaplaneerimisest, tehnoloogia arengu jpm asajdega. Ses mõttes ei saa tegelikult vastu olla üldplaneeringu protsessi algatamisele kui sellisele, kuid jääb küsimus, kas selleks on praegu õige aeg ja kas protsess on rahalises mõttes otstarbekas ja viib oodatud tulemusele.

Abilinnapea rõhutas korduvalt probleemi sellega, et detailplaneeringute kehtestamisel tuleb praegu teha üldplaneeringu suhtes erandeid ja üldplaneeringu uuendamine vähendaks vastuolusid detailplaneeringutega, mis on tegelikult õige. Samas ei saa olla detailplaneeringute vajaduse vähendamine üldplaneeringu peamine eesmärk. Ka abilinnapea tunnistas, et ta rõhus ehk ettekandes liialt sellele aspektile.

Üldplaneering võimaldab aga võtta arutuse alla linna arengu põhimõttelisi küsimusi, mis on iseenesest vajalik, eriti kui arvestada, et on tekkinud vajadus leida lahendused ülikoolide ning uute elamurajoonide vajaduste rahuldamiseks, linnapiirkondade sidumiseks, emajõe kasutamise elavdamiseks jpm. Omaette küsimus on, kuidas tehakse üldplaneeringu protsessis koostööd linna lähivaldadega, nt Lõunakeskuse ja Eesti Rahva Muuseumi arendus eeldab tegelikult linnapiiridest väljapoole ulatuvat vaadet.

Vabakunna poolt sai üldplaneeringu lähteseisukohtadesse sisse õhusaastet leevendavate meetmete nõue.

5. Maamaksumäära kehtestamine endises mahus 2015. aastaks

32 poolt | JG: | GK: | JOS:

Vabakunnas oli intensiivse arutelu all, et kas maamaksu tõstmine võiks olla vajalik, et linn saaks otse asjassepuutuvatelt linnaelanikelt vahendeid teede korrashoiuks jm otseselt maa kasutamisega seotud kulutusteks. Küsimuse alla jäi, kas maamaksu abil saaks tekitada mujal maailmas kinnisvaramaksuga saavutatavaid positiivseid mõjusid linnakeskkonnale nagu valglinnastumise vältimine, keskkonnasäästliku urbaanse elustiili soosimine, elamute ja kruntide pakkumise ergutamine, kaasaaitamine lagunevate majade kasutuselevõtmisele jmt. Lõpuks me ses osas üksmeelt ei saavutanud, kas just maamaksu tõstmine oleks sobiv lahendus, küll aga esitasime linnaeelarvesse parandusettepaneku parkimistasude tõstmiseks, mis võtaks vajalikke ressursse otse teede korrashoiust huvitatutelt. Sellest aga täpsemalt järgmise päevakorrapunkti all.

6. Linna 2015. aasta eelarve 2. lugemine

30 poolt, 8 vastu | JG: | GK: | JOS:

Nagu ilmselt kõik on märganud, on koalitsioon saanud huvigruppidele suletud linnaeelarve menetlemise tõttu kõvasti kriitikat nii Vabakunnalt kui ka Tartu Postimehelt. Iseäranis on see vastuolus kaasava eelarvemenetluse printsiipidega, mida püüab mõnevõrra skisofreeniliselt väljendada linna kaasava eelarve projekt. Oleme korduvalt rõhutanud, et kui linnaeelarve enda puhul ei lähtutata kaasava eelarvemenetluse printsiipidest, siis jääb kaasav eelarve pelgalt maineprojektiks.

Nii kujunes eelarve 2. lugemine osalt vaidluseks selle üle, kas koalitsioon täidab avaliku eelarvemenetluse printsiipi, mis on lisaks kaasava eelarve põhimõtetele väljendatud ka linna põhimääruses "avalikkuse põhimõtte" all: "Kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast."

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Tõnu Intsi ja reformierakonna fraktsiooni esimehe Mihkel Leesi lõppsõnad piirdusid ses küsimuses ainult hämamisega. Ka keelduti andma vastust Vabakunna esitatud arupärimisele, millega nõudsime linna osakondade ja allasutuste eelarvetaotluste avaldamist, et avalikkus saaks neid arutada ja eelarve pädevust sellest lähtuvalt hinnata.

Olukorra muudab veelgi pingelisemaks, et tegelikult on abilinnapead Jarno Laur ja Kajar Lember meile varem nii suuliselt kui kirjalikult lubanud, et need materjalid avaldatakse siis, kui eelarve esitatakse volikogu komisjonidele arutamiseks. Esialgu toodi põhjenduseks, et eelarvetaotluste üksikasju ei saa avaldada, kuna linnavalitsusel on eelarve koostamise õigus ja privileeg, ning nende avaldamine segaks tasakaalustatud eelarve koostamist, mis on võrdlemisi delikaatne protsess. Nüüdseks on aga selge, et lubadus avaldada materjalid hiljem, kui eelarve suunatakse volikokku arutusele, oli silmakirjalik, sest neid materjale ei soovita tegelikult avalikkusele näidata ei eelarve koostamise ajal, komisjonides arutamise ajal ega isegi pärast linnaeelarve vastuvõtmist volikogu poolt. Põhjendus, et igaüks võib tulla ja abilinnapeaga eelarvet arutada, paluda luba salajasi tabeleid piiluda ning teha siis oma ettepanekud, on naeruväärne. See pole kindlasti mitte kuidagi see kaasav ja avatud eelarvemenetlus, mida Tartu linn oma avalikus suhtluses ja ettevõetud avatud valitsemise projektides on lubanud.

Hoolimata protsessi läbipaistmatusest tegime Vabakunna poolt muudatusettepanekud ning nõudsime ka nende ükshaaval läbihääletamist, mis tõi juhuse tahtel veelkord välja selle, missuguses kramplikus ringkaitses on koalitsioon eelarvearutelude suhtes. Seda antud juhul kuni selleni välja, et kaotatakse isegi järg nendelt muudatustelt, millega ollakse omaenda poolt mehitatud linnavalitsuse seisukoha läbi nõustunud.

Meie muudatusettepanekute seas oli nimelt ka parkimistasude tõstmine linnas 45 000 euro ulatuses (see on 10% pakutud 450 000 eurost), millega linnavalitsus nõustus osaliselt, st 10 000 euro ulatuses. Ettepanekute läbihääletamisel oldi aga ka selle selle muudatuse vastu (muudatuste tabelis ettepanekud 3.1 ja 3.2, tulemus 8 poolt, 28 vastu). Kuna ka eelarve lõplikul hääletusel täpsustas volikogu esimees Aadu Must rahanduse abilinnapea Kajar Lemberiga lõplikku summat, mis pidi olema 139 434 869 eurot, siis oleks huvitav teada, kas linnavalitsuse ettepanek jäi siis selle sisse või sellest välja. Halvimal juhul on volikogu nüüd koalitsiooni rabistamise tõttu hääletanud eelarve poolt, mis pole tegelikult tasakaalus ega vasta seega eelarvele seatud nõudmistele.

Seega võib ootamatult tõeks osutuda Isamaa ja Res Publica fraktsiooni esimees Jüri Kõre lõppsõnas tsiteeritud anonüümse emotsionaalse kaasvõitleja tsitaat: "Eelarve on õigustühine." Ootame põnevusega, mis lahenduse leiab koalitsioon tekkinud olukorrale.

JOS: Me ei hääletanud eelarvele vastu, kuna see sisaldas ikkagi järgmiseks aastaks paljut olulist linna jaoks. Samas ei saanud me seda ka toetada ülal toodud põhjustel.

7. Liitumine Euroopa teaduskultuuri linnade võrgustikuga

34 poolt | JG: | GK: | JOS:

Iseenesest tore võrgustik, millega ülikoolilinn võiks liituda, kuid mõnevõrra segaseks jäävad linna taotlused selles projektis. Esiteks arutati liitumist ainult kultuurikomisjoni e-koosolekul ning volikogu esimees Aadu Must põhjendas seda sellega, et see ongi rohkem kultuuriprojekt. Samas rõhutab nii seletuskiri kui alla kirjutatav deklaratsioon, et tegu on väga laia suunitlusega võrgustikuga, mis seab eesmärke nii kaasamise ja demokraatlike protsesside täiustamise, kui ka teadusse ja innovatsiooni investeerimise vallas. Ainult üks eesmärk puutub laiemalt teaduse populariseerimisse. Seega oleks liitumist pidanud kindlasti arutama ka hariduskomisjon, mille koosolek aga jäeti komisjonide toimumise nädalal mõnevõrra üllatuslikult ära, sest komisjoni "ei olnud suunatud ühtegi eelnõu".

Gea Kangilaski küsis selles vaimus ka abilinnapea Tiia Teppanilt, mida täpsemalt kavatsetakse ette võtta "Euroopa Liidus vastuvõetud teaduse ja innovatsiooni strateegiate" toetamise egiidi all, millele abilinnapea vastas osutusega Ahhaa keskuse edukale tööle ja Tartu linna erilisele vaimsusele ning faktilisele eripärale paljude kõrgkoolide linnana. Loodetavasti suudab linn edaspidi selles võrgustikus osalemise eesmärke täpsustada, sest hetkel jääb mõnevõrra arusaamatuks, kas liitumine on rohkem kontaktide saamiseks ja pigem Ahhaa keskuse koostöövõimaluste parandamiseks võrgustikus või kavatsetakse võrgustikus ka tõsisemalt osaleda.

Positiivne, et linn oli võrgustikuga liitumist arutanud Tartu Ülikooliga ning saanud sealse heakskiidu. Samas on plaanitud linna võrgustikus esindama siiski Ahhaa keskus, kes on võrgustiku eesmärkide teostamisel ilmselt võimeline kaasa rääkima ainult piiratud ulatuses.

8. Linna jäätmekava 2015-2020

34 poolt | JG: | GK: | JOS:

Vabakund ei näinud jäätmekavas vastuolusid, samas põhjalikku analüüsi ei jõudnud keegi meist ette võtta. Polnud põhjust mitte toetada.

9. Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020

31 poolt, 1 vastu | JG: | GK: | JOS:

Abilinnapea Valvo Semilarski rõhutas ettekandes, et strateegia eesmärk oli peamiselt eurorahade taotlemine, mis annab Tartule võimaluse kulutada 11,7 miljonit eurot lasteaiakohtade loomiseks ja kergliiklusvõrgustiku arenguks. Seega on pealkiri tema sõnul suurem kui strateegia tegelik sisu.

Küsimusi tekitas, kas saadud rahasid saab dünaamiliselt ümber jaotada, kui tulevikus selgub, et plaanitud proportsioonid lasteaiakohtadesse ja kergliiklusse investeerimiseks pole otstarbekad või oleks vaja raha kulutada üldse mõneks muuks tegevuseks. Abilinnapea kinnitas, et teatud dünaamilisus on võimalik, aga ei osanud väga täpselt selgitada, kas raha tuleks nt tagasi maksta olukorras, kus lasteaiakohti on loodud juba piisavalt.

Jüri-Ott Salm uuris, kas Riia tn raudteed ületav kergliiklussild või selle alt läbi minev tunnel mahub meetme piiridesse, kuid abilinnapea kinnitusel jääb see väljapoole euromeetme pakutavaid rahalisi piire ja rahastust otsitakse mujalt.

10. Waldorfkooli täideviimissoovita detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

32 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kuna waldorfkool kolib maaülikooli endisse peahoonesse, siis ei vaja ta enam hoonestusõigust Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavatega piirneval alal. Arusaadav.

11. Vastus Vabakunna arupärimisele seoses linnaeelarvega

Kuna vastus oli, et linnaeelarve menetlemise eri etappidega seotud infot ei avaldata, siis loobusime soovist lasta vastus suuliselt ette kanda. Polnud mõtet enda ja teiste aega raisata.

12. Vastus Jüri Kõre arupärimisele jäätmekäitluse ümberkorralduste kohta

Arupärimist motiveeris asjaolu, et linnapilti on ilmunud uued pakedikogumiskonteinerid, mis ei võimalda papi- ja paberijäätmete äraandmist linnaelanikele vastuvõetaval viisil. Küll on probleemiks konteinerite vähesus, aga ka konteinerite avade suurus, mis ei võimalda sinna panna suurema kui 20 cm läbimõõduga pappi ja paberit. See toob sisuliselt kaasa, et linn töötab vastu jäätmekavas püstitatud eesmärkidele ja linnakodanikud ei tea, mida nad tegema peaks.

Abilinnapea Valvo Semilarski tunnistas, et lepingud taaskasutusorganisatsioonidega ei määratle eraldi paberijäätmete konteinerite paiknemist ja avade mõõtmeid, mistõttu pole organisatsioonid konteinerite vahetamisega otseselt midagi valesti teinud ja olukorda parandatakse läbirääkimiste käigus organisatsioonidega. Tulevikus siiski püütakse nõudmised lepingutes täpsustada.

Huvitav fakt on, et suuremamõõtmeliste papi- ja paberijäätmete mugava ärapanemise tagasid tegelikult konteinerite lahtimurtud kaaned, mis on aga abilinnapea sõnum tegelikult lubamatu ja ohtlik. Konteinerite asendamine uutega on ses mõttes igati õige, kuid kahjuks tekitab see linnaelanikele probleeme jäätmetest loobumisel. Seda ei osanud linn aga ette ennustada.

Linn plaanib olukorda leevendada, tehes eelarvest jaanuaris hanke 10-le eraldi paberikonteinerile. Kas need saavad olema linnaelanike jaoks sama mugavad, nagu olid lahtimurtud kaantega konteinerid, see selgub ilmselt hanketingimuste määratlemise käigus.