Eile volikogus 13.11: lennundus ja hügieenipaber

Proovime esimest korda uut aruandluse malli volikogus toimunu kajastamiseks. Kuna linnavolikogu avaldab protokollid alles hiljem ja ka toores video pannakse üles alles nädalase viivitusega, siis püüame oma ülevaadetega olukorda parandada. Seekord volikogus midagi väga murrangulist ei toimunud, IRL oli algatanud lennunduse küsimuse arutelu. Hääletused olid nagu hääletused ikka, oli hulk detailplaneeringuid, lisaks mõned riigihanked, mille tingimuste täpsemat määratlemist volikogus ja komisjonides me juurutada üritame. Kui kellelgi on ideid, kuidas seda kajastust veelgi paremaks teha, siis võtke ühendust!

VABAKUNNA ARUPÄRIMISED: jätkusuutliku arengu strateegia ja TÜ IT-maja

Jüri-Ott Salm esitas kaks arupärimist.

Esimene neist[1] on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia kohta, mis plaanitakse volikogule teadaolevalt saata vaid vastuvõtmiseks, mitte arutluseks ja vajadusel täiendamiseks. Strateegia esialgne kuju ei sisalda mh adekvaatseid kriteeriume selle edukuse hindamiseks ning on küsitav, kuidas see on tegelikult kooskõlas linna arengudokumentidega.

Teine arupärimine[2] puudutab Tartu Ülikooli IT-maja kavandamist, mille kohta puudub avalikkusel info. See tundub piisavalt oluline projekt, et sellel silma peal hoida ja veenduda, et see oleks kooskõlas linna üldise arenguvisiooniga.

1. Linnale olulise tähtsusega küsimus: Tartu lennuühenduste tulevik

Lennuliiklusest andsid ülevaate linnapea Urmas Klaas[3], TÜ majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ja AS Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov[4].

Arutelu üldine tonaalsus oli, et lennunduses on väga tihe konkurents ja Tartu pole majanduslikult kuigi ahvatlev sihtpunkt, isegi Tallinn on maailma mastaabis perifeeria. Sakkovi ettekande leitmotiiv oli sisuliselt üleskutse kõigile tartlastele, et palun lennake rohkem, muud lahendust pole. Sest lendajate arv ja lendude täituvus on see, mis mõjutab lennuettevõtteid Tartu liine käigus hoidma ja looma.

Klaas: Praegune täituvus Tartu-Helsingi liinil umbes 53% (Flybe). Tartu peab olema valmis lennuliikluse toetamiseks, vähese tähtsusega abi maht 200 000 eurot ühe ettevõtja kohta 3 eelarveaasta jooksul. See ei tooks olukorrale lahendust.

Võimalik on Eurpoopa Komisjonilt küsida luba üldhuviteenuse toetamiseks, mis võimaldaks suuremat rahastust. Samas Flybe lennuajad ei vasta küsitlusele vastanute ootustele. Klaas kutsus üles kasutama olemasolevat liini, et see jääks toimima. Kuna Finnair ostab Flybe enamusosaluse, siis võivad sellega kaasneda muutused ja isegi olemasoleva liini tulevik pole kindel.

Sakkov: Püüdeala on Eesti klientuuril põhinevalt väga väike. Tartu lennujaama täituvus on väga väike. Probleemi näiteks, et isegi Tallinn-Berliin pandi EasyJeti poolt kinni, sest see oli kahjumlik. Piirkonnas pole ka 20 kohalisi lennukeid, mis suudaks mugavalt lennutada vajalikku sihtkohta nii reisijad kui nende pagasi Tartu suurusest linnast. Ainuke usutav lahendus regulaarse lennuliikluse jätkumisele on täituvuse tagamine Tartu lennujaamast, eesmärk võiks olla, et kevadeks on täituvus 70%.

Klaas: Lennuaegade sobivamaks muutmist arutati Flybega, kuid nende arvates on praegused ajad eelkõige sobivad turistidele ja seda klientuuri ei riskita kaotada. Hommikune lend eeldaks lennuki viibimist öösel Tartus ja selle kulud ei ole väikesed.

Sakkov: Primaarne on täituvuse tagamine ja sel juhul peaks mõlemal juhul olema täituvus tagatud. Tartu lennujaama saaks majanduslikult tasuvaks, kui reisijaid on 150 000 kuni 200 000 inimest.

  • JOS: Mis oleks regulaarliini toetamiseks tehtava riigihanke võimalik maksumus?
  • Klaas: Selle saab teada alles siis, kui riigihanget hakatakse läbi viima.

Sakkov pidas toetamist mõttekaks ainult lennuliini sissetöötamiseks, kuid jätkusuutlikkuse tagaks vaid see, kui Tartu lennujaamast hakataks rohkem lendama. Vastasel juhul lõpetavad lennufirmad peale toetuse lõppemist kohe Tartust lennud.

2. Vastus Jüri-Oti ja Gea arupärimisele linna reservfondi raha kasutamise kohta

Urmas Klaasi seisukoht[5] oli, et asi on ammu lahenduse leidnud ja tegelikult üritab linn riigikontrolli ja revisjonikomisjoni ettepanekute vaimus olukorda parandada.

  • JOS: Kajar Lember ütleb, et kultuuriprojektid võiks saada tihedamad taotlusvoorud ja reservfondi suurust vähendataks selle arvelt.
  • Klaas: Linnavalitsuses on poliitiline kokkulepe, et reservfondist eraldataks 100 000 täiendavaks paindlikuks kultuuritaotluste (või teiste osaknna taotluste) rahuldamiseks.

3. Kortermaja ja hoovipealse maja Kroonuaia tn 38/40 detailplaneeringu algatamine

31 poolt | JG: | GK: | JOS:

Algatamise vastu otseselt pole, aga on küsimus, kas nõuded saavad piisavalt resoluutsed, et poleks võimalik krunti ja hooneid ülemäära kortereid täis tuupida.

4. Tartu Teaduspargi detailplaneeringu osaline tühistamine Riia tn 197 asuva Lemmatsi elektrijaama uuendamiseks

33 poolt | JG: | GK: | JOS:

Abilinnapea Jarno Laur kinnitas, et planeeringu osalise tühistamise järel uut planeeringut kehtestada pole vaja, sest alajaama saab laiendada ka ilma selleta.

JG: Ei hääleta, sest pole kindel, et planeeringu tühistamisel uut planeeringut kehtestamata ei loodaks planeeringus ette nähtud haljasvööndit. Ka pole kindel, et kubatuuri suurenemine uuendamisel ei ületa 33% ja kui ületab, tuleb ikka planeering teha.

5. Maale äri- jm otstarbe lubamiseks Kalevi tn 52 detailplaneeringu vastuvõtmine

34 poolt | JG: | GK: | JOS:

Planeeringuga lubatakse piirkonda ehitada üksikelamu, büroo-, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone. Midagi vastuolulist ei ole. Planeering läheb avalikule väljapanekule ja selle suhtes saab arvamust avaldada.

6. Telliskivihoone korterelamuna renoveerimiseks Baeri tn 4 detailplaneeringu kehtestamine

35 poolt | JG: | GK: | JOS:

Arutelud on läbitud, renoveeritakse telliskivihoone Jakobi mäe alumise ristmiku ja Kassitoome vahel. Planeering on mõistlik, kesklinna kasutamata hooned tulebki kasutusele võtta. Kortermaja ja 10% äripinna võimalust tundub adekvaatne, hoone jääb ka sisuliselt olemasolevatesse mõõtmetesse.

7. Väikeelamute ehitamiseks Ihaste tee 12a ja 16b detailplaneeringu algatamine keskkonnamõju hindamata

35 poolt | JG: | GK: | JOS:

Elamud ehitatakse küll sisuliselt Emajõkke ning Ropka-Ihaste linnuala ja Anne looduskaitseala veerele, aga otseseid vastuväiteid pole. Volikogueelsel arutelul tekkis küsimusi kommunikatsioonide ja keskkonna teemal, aga need ei ole põhjuseks, miks peaks plaani pidurdama. Eks ehitaja ise teab, millega ta rinda pistma hakkab ja kui suurvee ajal majad kesk vett on.

8. Üksikelamu ja abihoone ehitamiseks Elva tn 25a detailplaneeringu algatamine

35 poolt | JG: | GK: | JOS:

Täiesti tavaline planeering. Nõutakse Tammelinna miljööväärtusliku ala nõuetega arvestamist. Kõik näib korras olevat.

9. Riigihange Vabadussõjas langenute ühishaua korrastamisesks Pauluse kalmistul

36 poolt | JG: | GK: | JOS:

Kuigi pole selget kavandit, missugune hakkaks ühishauale lisatav "figuraalne kompositsioon ning tseremooniaväljak" välja nägema, pidasid Gea ja Jüri-Ott ühishaua korrastamist mõistlikuks.

JG: Otseselt vastu pole, aga ei hääleta, sest ei pea vajalikuks sellele raha kulutada.

10. Riigihange kutsehariduskeskusele iluteeninduse materjalide hankimiseks

32 poolt | JG: | GK: | JOS:

Nagu ikka, tundsime komisjonides huvi täpsete hanketingimuste vastu. Siiski ei olnud selle hanke jaoks häid ideid, missuguseid lisatingimusi võiks seada. Gea hääletamatajätt polnud seotud hanke sisuga.

11. Riigihange kutsehariduskeskusele hügieenipaberi hankimiseks

32 poolt | JG: | GK: | JOS:

Selle hanke puhul oli tingimuste vastu huvi tundmine õigustatud. Nagu oleme teinud varemgi, siis tegime ka nüüd ettepaneku kaaluda hanketingimustes Euroopa Komisjoni keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumide kasutamist, täpsemalt nõuda hügieenipaberitelt Euroopa ökomärgist, Põhjamaade Luigemärki ("Nordic Swan") või Sinise Ingli märki ("Blue Angel")[6]. Kuna hanketingimusi volikogule ülevaatamiseks ei edastata, siis peame lihtsalt ootama ja hanke väljakuulutamisel enda jaoks registreerima, kas linnavalitsus meie soovitusi arvestab.

Üldiselt võiks Tartu linn näidata säästva tarbimise ja tootmise soosimise mõttes eeskuju ja keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumide[7] rakendamist võiks üha sagedamini kaaluda.

12. Riigihange Kesklinna Lastekeskuse Akadeemia 2 juurdeehituse projektile

31 poolt | JG: | GK: | JOS:

Projekteerimine läheb küll kalliks, aga ega teist võimalust eriti pole. Varikomisjonis oli küsimuse all ka see, et kas teha kogu maja korda korraga või ainult amortiseerunud osa. Kui teha ainult osa, siis saaks lapsed varem sisse, aga arvamus kaldus ikkagi sinna, et teha kogu maja korda, milleks läheb umbes kaks aastat. Kuna ka hariduskomisjonis tehtud ettekandes kinnitati, et ajutiselt Eerika tänavale kolitud laste peredest häirib viivitus kesklinna tagasi kolimisel otseselt ainult ühe pere vanemaid, siis pole põhjust protesteerida.

13. Linnavolikogu istungite kava 2015. aasta I poolaastal

Keegi hääletamist ei nõudnud, järelikult sobis kõigile.

Järgmine linnarahva volikogueelne arutelu toimub 27. novembril algusega kl 19 lokaalis Arhiiv (sissepääs Vanemuise 19 hoovist) ja Vabakunna organiseeritud volikogu varikomisjonides osalemiseks võib ühendust võtta komisjonide dispetšeritega.

MATERJALID

[1] Jüri-Ott Salmi arupärimine linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia kohta
[2] Jüri-Ott Salmi arupärimine Tartu Ülikooli IT-maja kavandamisega
[3] Linnapea Urmas Klaasi ettekanne lennunuduse tulevikust Tartus
[4] Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkovi ettekanne samal teemal
[5] Linnapea Urmas Klaasi vastus arupärimisele reservfondi raha kasutamise kohta
[6] Euroopa Komisjoni keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid paberitoodetele
[7] Euroopa Komisjoni keskkonnahoidliku riigihanke ülevaade