Jüri-Ott Salm #224 (KOV2013)

Mitmekesisus on elutervem ja -lähedasem nii linnas, looduses kui ka volikogus. Parteide senine tegevusmuster on sellest kaugenenud, mis ei aita just kaasa elutervema linna arengule.

Tartu linna tuleb muuta rohkem ülikoolide ja üliõpilaste kasvulavaks, et see elu oleks siin õnnelikum nii rikkale kui vaesele, põnevam igale eale ja mitmekesisust hoidev. Leian, et ülikoolide ja üliõpilaste koostöö linlastega on võtmetähtsusega, et Tartu areneks ja paljud selle kitsaskohad saaksid lahenduse. Näitena toon Tartu Ülikooli Ideelabori uuringu kergliiklusteede kohta, mis hõlmab arvamusuuringut linlaste seas ja ettepanekuid veelgi kergemaks liiklemiseks. See on vaid üks idee, kuidas ülikoolid ja üliõpilased on linna koos hoidmas. Kindlasti on siin arenguruumi tegelemisel vähemkindlustatutega (üheks võimalikuks tegevuseks oleks suurendada Tartu linna panust vaesuses või vaesusest ohustatud laste olukorra parandamisel, kutsudes ühes ülikoolide ja vastavas valdkonnas tegutsevate kodanikeühendustega ellu lastele ja lastega peredele suunatud kompetentsikeskuse), linna ökoloogilise jalajälje arvutamisel ja lahenduste leidmisel selle vähendamiseks, linna südame ja ettevõtluskeskkonna jm arendamisel. Kõik need teemad on mulle olulised.

Tartust peab saama mugavamalt minema ja siia ka tagasi, hoolimata sellest kas inimesel on ratta-, bussi, rongi-, laeva- või lennusõiduhimu. Rongijaamast sai taas normaalselt liikuda alles peale linnakodanike aktiivset sekkumist, linna ja jaamaomanik vaid veeretasid teemat pikka aega vaid üksteise kaela. Rahutust on palju ratta, bussi ja lennukiga sõita soovijatel ning ummikutesse sattuvatel autokasutajatel. Neid kitsaskohti peab lahti hakkama harutama, et oleks rohkem rahulikke liiklejaid. Üheks osaliste grupiks on õpilased ja nende hõivamisel olen pakkunud kaasava eelarve raames välja idee - noorte jõehuntide akadeemia. Oluliselt väärib arendamist kergliikulusteede, nende korrashoiu, rattaparklate ja rataste laenutuse arendus, bussijaama kasutussõbralikkuse suurendamine.

Mulle imponeerib kaasava eelarve läbiviimine ja leian, et seeläbi näeme, mislaadi ja -moodi inimesed Tartu eelarveauku tajuvad ning kust linnalt abi oodatakse. Esitasin ka ise sinna mitmeid ideid, kuid peab märkime, et selle kampaania kõrval on raske hoomata, kus linnal pitsitab ja kas kaasav eelarve ikka seda pitsitust vähendab. Selles osas näib kahtlasena kaasava eelarve praegune korraldus, seda eelkõige olukorras, kus näiteks lasteaia endiselt on nappimas. Kahtlemata väärib linna probleemide ja võimalike lahenduste tutvustamine rohkemat käsitlust kodulinna veebilehel.

Minu hinnangul on Tartu parema valitsemisega, kui Tallinn, kust ma ka pärit. Olles pool oma elust siin elanud, ei kahetse ma siia jäämise valikut. Kuid vaadeldes lähemalt Tartu arengut, peab siingi tõdema kallutatust mõne ärimehe huvides tegutsemiseks, samuti liigset eemalekaldumist kokku lepitust ja lubatust, olgu selleks kesklinna arendus, lasteaiakohad, Anne Noortekeskus, ühistransport ja kergliiklusteed. Kui võtta näiteks kesklinna arenduse temaatika, siis pigem kipuvad linna juhid seda pigem välja suretama, olgu selleks näiteks Ränilinna ettevõtluspindade või Raadile kultuurilinnaku arendamise ideed. Kindlasti väärib ka pingutust rohkemate elanike kaasamine linna haldusse, olgu need olulised planeeringud või haljasalade hooldusse, näiteks viimases võiks olla süsteemsemalt kaasatud rohkem eakaid või teisi soovijaid.

Tartu ei pea levima põldudele, väärt on valguda selle keskusesse. Küll Tartu ideed ja siin tehtu saavad siinsete elanike ja ülikoolide abil levida kindlasti põldudele (eeldatavalt mitte vaid hajaasustusena) ja teistesse linnadesse.

Kogukonnad:
E-post:
jottsa@gmail.com
Telefon:
5295933