Elades lubadustest lubadusteni

Annelinn on elanike arvult üks Tartu suuremaid linnaosi, kuid kogukondlikule tegevusele pole seal ruumi. Seal pole kultuurimaja, napib kogukonnakeskusi. Üks end juba tõestanud keskus on pandud määramata ajaks korraliku maja ootele. Anne Noortekeskus on küll nime poolest mõeldud eelkõige noortele, kuid selle eesmärk on olla kogukonna sidustaja laiemalt. Anne Noortekeskus on ka ilus näide sellest, kuidas eesti ja vene noored üheskoos tegutsevad.

Henry volikokku!Noortekeskuse töötajad juhivad oma igapäevatööna projekte ja korraldavad huviringe. Üritused nagu Moeke, Noorte Amatööride filmifestival, Suvetelk, tarkusepäev, lastekaitsepäev, ning subkultuuride festival (viimased kolm on Lille Maja üritused ja Suvetelk on iga aasta erineva noortekeskuse läbi viia) on kõik saanud reaalsuseks tänu initsiivikatele noortele ja noorsootöötajatele, kes päevast päeva noori motiveerivad ja nendega tegutsevad.

Selge on see, et niisugust keskust on Annelinna väga vaja. Nii nagu vaja, nii on ka lubatud – Anne Noortekeskus on lubatud korda teha vähemalt kahtedel valimistel. Lisaks sellele võib Anne noortekeskusega seotud lubadusi leida must valgel nii Tartu linna arengukavadest kui koalitsioonilepetest (näiteks Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu omast).

Kahjuks pole aga lubadustest kaugemale jõutud, õigemini on neist lihtsalt taganetud. Aastatel 2005–2009 lubati noortekeskuse Uus 56 asuva hoone kapitaalremonti, mis jäi ära. See “kompenseeriti” 2009. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel täiesti uue hoone lubamisega.

Aastaid oodanud, kurvastas Tartu Postimehes avaldatud artikkel “Anne Noortekeskus kipub käest libisema” (14.11.2012) järjekordselt kõiki Tartu noori, kes on Tartu linnajuhtidelt antud lubaduste täitmist oodanud. Selle asemel hakkas linna üks vanemaid lubadusi – teha korda mõlemad noortekeskused (nii Anne noortekeskus kui ka Lille maja) – järjekordselt muutuma lubadusteks valgel paberil.

Nii loobus Tartu linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul noortekeskusest. Ettekäändeks toodi, et ootamatult läks uue noortekeskuse projekt 300 000 eurot kallimaks ning linnal pole võimalik leida lisaressursse, et projektiga lõpuni minna. Seetõttu tuli loobuda ka Euroopa Liidu toetusrahast. Teisalt on linnal 2013. aastal oodata juba teist positiivset lisaeelarvet.

Otsustaval volikogu istungil kinnitas uuesti praegune Tartu linnapea Urmas Kruuse kõigile kohale tulnud protestivatele noortele: „See objekt [uus Anne Noortekeskus] on prioriteetne järgmises perioodis ja see ei tähenda objekti lõpetamist.“ Ent linnapea on praeguseks noortekeskuse lubaduse oma suult pühkinud, samuti on Reformierakonna valimisprogrammist keeruline leida viidetki noortekeskusele, rääkimata sellest, et ta oleks endiselt prioriteetne. Selle asemel lubatakse jõudsalt uusi linnakuid.

Üllatuslikult toetab Anne Noortekeskust nüüd oma programmis Tartu praeguse koalitsiooni teine liige, Isamaa ja Res Publica liit. Tekib aga küsimus, kus olid detsembris 2012. Oleks nad toona sama üksmeelselt hääletanud noorte poolt kui detsembris nende vastu, poleks praegu tarvis uusi lubadusi jagada.

Paralleelselt Anne Noortekeskusega on Tartu linn aastaid lubanud korda teha ka oma teise noortekeskuse – Lille maja, mille remont on erinevatel põhjustel jäänud venima. Üks “headest” põhjustest on olnud, et Anne Noortekeskus tuleb esmajärjekorras korda saada. Praeguseks on mõlemad noortekeskused jäänud tühjade kätega.

Kui praegu lubatakse ehitatud sadu kilomeetreid teid ning hõigatakse “Kõik teed viivad Rooma” (kus iganes see Tartus olema ei hakkaks), siis tahes-tahtmata viivad need praegu hoopis Annelinnast eemale.

Praegused noored on noored just praegu, neile ei maksa palju lubadused sellest, kui midagi tehakse viie aasta pärast, võib-olla. Nemad pole siis ju enam noortekeskuse peamine sihtrühm.