Kesklinna üldplaneering eirab arengudokumente

Eile toimus arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek, kus arutati linna vastuseid kesklinna üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud ettepanekutele. Komisjon kahjuks keeldus Vabakunna ettepanekuid sisuliselt arutamast ja seisukohta kujundamast. Samasugust sisulisest debatist hoidumise pitserit kandsid kahjuks ka paljud linna vastused tehtud 160 ettepanekule.

Tervitatav on, et linnavalitsus on otsustanud kirjutada üldplaneeringusse sisse Holmi kergliiklussilla või selle ekvivalendi rajamise, kuigi märkimata selle täpset asukohta. Sellega kaasneb Holmi parki plaanitud hoonemahu vähendamine 30% võrra. Ka on linn loobunud Kaubamaja ja Vanemuise vahelise väljaku täisehitamise plaanist. Lisaks plaanitakse väljakut Poe tn ja Küütri tn ristmikule, mis kattuks ajaloolise Promenaadi väljakuga ja haaraks enda alla selle osa Barclay pargist, kus praegu paikneb purskkaev.

Kuigi linnaarhitekt Tõnis Arjus esindas tugevalt seisukohta, et Tartu omanäolisuse tagamiseks ja tuulekoridoride vältimiseks ei tohiks ehitamisel ületada kesklinna ajaloolist kõrgust, siiski tekkis komisjonis ootamatu üksmeel suuremate kõrguste lubamiseks, millest sooviti ka linnavalitsusele teada anda. Iseäranis nähti selles tõuget Fortuuna kvartali arengule. Seejuures tekkis huvitav dilemma parkidesse laienemise ja kõrgusse pürgimise vahel.

Ilma korralike põhjendusteta loobuti Tartu Liiklejate Koja ettepanekust muuta Riia-Turu ristmik diagonaalristmikuks, kus kõik jalakäijad ületaks ristmikku kõigis suundades ühe tsükli raames ning autodele oleks täiesti eraldi tsükkel. Ristmiku turvalisuse mõttes jalakäijale oleks see kindlasti hea variant, aga linnavalitsuse poolt kinnitati, et see tekitaks ummiku ning vajaks toetamist uute sildade, sj Tuglase silla ehitamisega.

Linn salgab vastuolusid arengudokumentidega

Meie komisjoniliige Jüri-Ott Salm juhtis tähelepanu faktile, et kesklinna üldplaneeringu plaan vähendada pargipinda pole kooskõlas ei kehtiva Tartu üldplaneeringuga aastast 2005[1] ega selle alusdokumendina viidatud Tartu Agenda 21 säästva arengu tegevuskavaga[2]. Komisjon soostus soovitama linnavalitsusel eemaldada kesklinna üldplaneeringust viite Agenda 21-le, kuid abilinnapea Jarno Laur polnud nõus tunnistama kavandatava kesklinna üldplaneeringu vastuolu Tartu üldplaneeringuga.

Just rohealade osas leidub muudes linna arengudokumentides vastuolusid kesklinna üldplaneeringuga veelgi, ka Tartu üldplaneering näeb ette, et “kesklinna parkide ja haljasalade võrgustikku tuleb säilitada kui linna rikkust, tagada ühendused Emajõe rohelise koridoriga”.

Samasuguune probleem on Eesti 2030+ üleriigilises planeeringus toodud põhimõtete[3] väidetava järgimisega („rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadusele“), sest kuigi kesklinna üldplaneeringus räägitakse kompaktsest linnaruumist, siis tegelikult mitmed paralleelselt kinnitatud planeeringud Lõunakeskuse ümber ja FI linnaosas tegelikult töötavad Tartu kompaktsuse tagamisele vastu ning tervikuna linn Eesti 2030+ põhimõtteid ei järgi.

Kuigi komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku eemaldada kesklinna üldplaneeringust lihtsalt viide ühele kehtivale arengudokumendile, mida üldplaneering eirab, siis tegelikult on küsimus selles, et kas üldplaneeringu kehtestamiseks peaks volikogu enne tühistama kõik need arengukavad jm dokumendid, millega kesklinna üldplaneering vastuolus on.

Ideaalis võiks see tõesti nii olla, aga alustada tuleks vastuolude tunnistamisega ning püüdega selgitada, miks ja mis ulatuses üldse arengukavadest niisugustes põhimõttelistes küsimustes lahknetakse. Seetõttu tegi Jüri-Ott Salm ettepaneku lisada kesklinna üldplaneeringu lõppu eraldi peatükk, mis põhjendab lahknevusi linna ja riigi tasandi arengudokumentidest.

Komisjon kahjuks keeldus neid ettepanekuid sisuliselt arutamast ja nende suhtes seisukohta võtmast. Samuti jäeti arutelust kõrvale ka mitmed teised ettepanekud. [4]

Avalik arutelu pole ei avalik ega arutlev

Samasugust sisulisest debatist hoidumise pitserit kandsid kahjuks ka paljud linna vastused tehtud 160 ettepanekule. Näiteks püüab linnavalitsus siiani jätta pargipinna vähenemisest tegelikust väiksemat muljet väites, et vähenemine on 1,24% kuni 1,6%, mis on pargipinna protsendi muutus kogu kesklinna pinnaga võrreldes, kuigi reaalselt väheneb kesklinna pargipind planeeringueelsega võrreldes siiski 6% kuni 9%, sj vähendatavates parkides endis nt Keskpargis 41,3% ja Holmi pargis 51,47%. Tegime ettepaneku need protsendid korrektselt välja kirjutada ka üldplaneeringu enda tekstis.

Komisjonis väljendati ka muret, mis saab haljasaladest siis, kui ei saa teoks nt Keskparki muuseumi ja raamatukogu hoone ehitamine või ei jõua riik selgusele nn Riigimaja osas, st kas sel juhul jäävad need praegused pargialad välja arendamata, kuna kesklinna üldplaneering seda ette ei näe? Sellele väga selget vastust ei olnud.

Kuna linn põhjendab valikuid sageli kesklinna planeeringu aluste maade omanike huvidega ning rõhutab, et maade omand määrab paljuski planeeringu realistlikkuse, siis tegi Jüri Ginter ettepaneku lisada läbipaistvuse ja arusaadavuse tagamiseks planeeringule ka kaart, mis täpsustab maade omandit ja omanikuga peetavate läbirääkimiste seisu maa kasutuse osas. Omandisuhete ja linnavõimu nendega seotud huvide läbipaistmatus võib kergesti tekitada kahtlusi linna motivatsioonis ning infosulg pigem soodustab kui välistab kahtlusi korruptiivsete sobingute teemal. [5]

Üldplaneeringu arutamise raskepärase korralduse tõttu oleme korduvalt nõudnud, et avalikustamise protsessi peaks pikendama ja viima seda läbi läbipaistvamal ning kaasavamal moel.

Huvitaval kombel nõustus Jüri-Ott Salmi vastavasisulise ettepanekuga 25. novembril toimunud arengu- ja planeerimiskomisjon ning linna kommunikatsioonis pidi üldplaneeringu ettepanekute vastuvõtmise tähtaja pikendamine välja toodama [6], kuid ametlikku teadet selle kohta pole linn siiani avaldanud. Samas ilmneb eile arutatud materjalidest, et avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekud arutelu pikendamiseks või uueks avamiseks on kõik linna poolt ametlikult tagasi lükatud.

Elanikud tahavad sisuliselt kaasa rääkida

Linnaelanikel pole võimalik niivõrd vastuoluliselt korraldatud protsessis adekvaatselt osaleda, mistõttu oleme veendunud, et avalike arutelude protsessi tuleks muuta dialoogilisemaks ja avatumaks, kasutama peaks tänapäeva infotehnoloogia vahendeid:

  • Füüsilised arutelud kindlatel kellaaegadel pole piisavad, et elanikud saaks vajalikud teemad ametnike adekvaatsele tagasisidele toetudes läbi arutada.
  • Linna postkastidesse kaduvad privaatselt tehtud ettepanekud ei soodusta linnaelanike koostööd ja omavahelist avalikku arutelu.
  • Tartu on püüdnud end tituleerida kaasamise lipulaevaks Eestis, kuid tänapäevaste digiosaluse vahendite piloteerimine on pärast kaasamiskomisjoni tegevuse lõppu lükatud ebamäärasesse tulevikku.

Esimeste sammudena võiks linn:

  • Avalikustada tehtud ettepanekud koos autorite kontaktidega jooksvalt, et suurendada koostööd ja sisulist debatti.
  • Võimaldada elanikel kasutada ametlikku üldplaneeringu lehekülge oma arutelude reklaamimiseks, sh linnavõimu ja elanike kaasamiseks (nt link temaatilisele Facebooki grupile, foorumile, meililistile vmt).
  • Vastata ametlikes kanalites jooksvalt ja avalikult üldplaneeringut puudutavatele täpsustavatele küsimustele nii, et vastused oleks kõigile kättesaadavad.
  • Hakata võtma kriitikuid ja huvilisi partneritena ning mitte süüdistama neid üldplaneeringu protsessi õõnestamises.

Kuni linn ei suuda vastata infoühiskonna ootustele, on aktsioonid nagu "Tartu pargid on Tartu kopsud" [7] paratamatus ning diskussioon suubub konstruktiivsete kompromisside asemel üksteisest eraldatud äärmustesse. Linn oma poolikute ja läbitunnetamata kaasamistegevustega on siin ise suuresti oma hädades süüdi. Abilinnapea episoodiline osalemine Facebooki-aruteludes ei ole lahendus laiapõhjalisele kaasamisele, vaid pigem ajutine tulekustutamine, mis jõuab ainult väikse osani elanikest ja suurendab tegelikult ebavõrdsust ligipääsul infole ning debatis osalemisel.

Põhimõttelised valikud

Kuna olulisele hulgale linnaelanikest on muret valmistanud rohealade vähendamise plaani pole sätestatud ei arengukavades ega olnud see ka osa ühegi volikogu erakonna ega valimisliidu valimislubadustest, siis oleks ilmselt aus loobuda kesklinna üldplaneeringu raames parkidesse ehitamise plaanist ning küsida nii oluliseks suunamuutuseks valijatelt mandaati järgmistel valimistel, tehes sellest valimiskampaania ühe teemadest.

Valglinnastumise vastane tegevus, sj sundliikumiste ja autoliikluse vähendamine kesklinnas pole saavutatavad üksikute sammudega, vaid see eeldab terviklikku tegevuskava, mida aga pole linnas läbi arutatud. Arvaliku arutelu formaat selliseid küsimusi lahendada ei võimalda, linn on vältinud oma seisukohtade täpsustamist vastustes ettepanekutele, mis neid teemasid on puudutanud, mistõttu on arutelude edasilükkamiseks ka sisulised põhjused.

Arvestades Tartu Ülikooli arenguvajadusi on lahendamist vajav pakiline küsimus kesklinna üldplaneeringus IT-maja, mis eeldab pargiala hoonestamist Narva mnt ääres paiknevatel aladel praeguse Economicumi asukohas. Kuigi IT-maja kontseptsioon ja sisuline ülesanne on alles arutamisel, siiski on see ilmselt plaanitutest üks kõige vähem problemaatilisi pargiala kasutuselevõtmisi ja kasutaks vaid 4% Ülejõe pargi väheolulisest osast, millele oleks kesklinna arengu mõttes raske ka muid funktsioone ette näha.

Kutsume omalt poolt volikogu erakondi ja valimisliite üles heitma pilkusid oma programmidele ja meenutama, mida valijatele lubati. Meenutuseks väljavõtted valimisliidu Vabakund programmist:

  • Linna arengukava (sh Tartu Agenda 21) on kokkulepe linnavalitsuse ja linnaelanike vahel. See on tartlaste ees võetud kohustus, mida tuleb täita. Loomulikult peavad arengukavad olema avatud ka muudatustele ja uuendustele, kuid uued lubadused peavad olema põhjendatud ja avalikult selgitatud.
  • Arengukava ja linna arengu vastavus peab olema avalikkusele lihtsasti jälgitav.
  • Muudame osa vanalinna tänavatest õuealaks, kuhu pääsevad autoga tasuta vaid kohalikud elanikud ja teenindav transport. Planeerime parkimismaju vanalinna ümbruses, et tagada autoga liiklejatele mugav pääs vanalinna.
  • Rajame tervikliku rattasõiduteede võrgustiku, mis ühendab linnaosad südalinnas ristuvate ja kõnniteedest eraldatud rattamagistraalidega.
  • Valglinnastumise halbade tagajärgede vähendamiseks suurendame elamualade planeerimist kesklinna. Toetame äripindadega kortermajade ehitamist kesklinna kasutamata maadele. Valglinnastumise piiramiseks tuleb kooskõlastada linna lähialade planeeringuid ümbritsevate valdadega.

Viited

[1] http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/ÜP-0065
[2] https://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf
[3] https://eesti2030.files.wordpress.com/2015/12/a4_5mmbleed_eesti-2030_sisu_111212.pdf
[4] http://vabakund.ee/jott-apk-27.01.2016
[5] http://www.tartuekspress.ee/?page=11&key=kaldalu&d_start=1&m_start=1&y_start=2015&d_end=28&m_end=1&y_end=2016&type=0
[6] http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/gpunid/GAB3FE6D72DD3F07FC2257EFC00403ACD
[7] http://petitsioon.ee/tartupargid